Päevad lähevad mööda,
peatada neid ei saa.
Lume alt sulab välja
porine isamaa.
Kõik tema au ja häbi,
kitsad ja laiad teed.
Üle kallaste löövad
sügavad külmad veed.
Kuivas kevadetuules
keerleb tuli ja tolm.
Ilmutusi on elus
ainult kaks või kolm.
Minul on silmad meeles
ja enam meelest ei kao.
Vaim, mis sähvatab läbi
lihasse jäänud prao
This poem has not been translated into any other language yet.
I would like to translate this poem