Vihma hakkas sadama, külma vihma.
Tulbid on kinni, võililled on kinni.
Tuba on vilu, tegin ahju tule.
Tunne, et kõik on ära proovitud
ja veel mitu korda. Pole olnud noor
ega saa kunagi vanaks. Keskiga
ei tähenda ka midagi. Olemine,
lihtsalt olemine, ühtemoodi
nii kaugele kui silm ulatub.
Aastaajad vahelduvad, peegel tuhmub.
This poem has not been translated into any other language yet.
I would like to translate this poem