18. mai, pühapäev. Poem by Tõnu Õnnepalu

18. mai, pühapäev.

Vihm. Lõpuks vihm, mis kastab
seda külma ja kuiva kevadet.
Külma ja kuiva hinge
kastaksid pisarad. Aga neid pole.
Kurbus on nagu katlakivi,
mis ajapikku hinge sadeneb,
ühel päeval on see korp nii paks,
et vaatad: sellest enam lahti ei saa.
Parem see nõu minema visata.

COMMENTS OF THE POEM
READ THIS POEM IN OTHER LANGUAGES
Close
Error Success