sa oled ilus nagu billie holiday
moonlight in vermont
ma kardan sind kaasa jõriseda
sest rikuksin su ära
linn väriseb kevade eelaimduses
mil tuhiseme taksoga
oma tulise unenägude ratsuga
läbi eelarvamuste ja ärevuse tumekuuma betooni
su silmad on need usinad safiirid misma homme
enesega põrgu kaasa viin
su silmad need ehtsad eesti tõllarattad
need hirmsügavad nõiaallikasilmad
kui ma sääl veeretan kivi või küünitan
toidu ja vee poole
su pilk mu põuwes põletab
nagu sada päikest tuhat sigaretiotsa
aga selle valu elan ma üle
see valu on ilus nagu
billi holiday moonlight in vermont
ja ma jõrisen kaasa
nii vaikselt kui ma oskan
oma kähedal kaslasehäälel
This poem has not been translated into any other language yet.
I would like to translate this poem