***[Jääb liikumatult suvisesse sooja] Poem by JUHAN VIIDING

***[Jääb liikumatult suvisesse sooja]

Jääb liikumatult suvisesse sooja
ka inimene. See, kes hüüdis teist.
Kas tõesti pole külma ega sooja
meil sellest, mida Tema mõtleb meist?

Hull mälestus, mind ära enam puutu!
Kõik, mis on möödas, tardub ega muutu.
Ma sumisesin vastu aknaruutu,
kui akna taga ära õitses pärn.

Ja mida mõtled Tema all sa ise?
Ja mida mõtlen mina Tema all?
Kes enda kanda võtab vastamise,
jääb elama. Vaid selle koorma all.

COMMENTS OF THE POEM
READ THIS POEM IN OTHER LANGUAGES
Close
Error Success