[Eluaeg olen tahtnud õue] Poem by JUHAN VIIDING

ELUAEG OLEN TAHTNUD ÕUE.
Mida see mulle tähendab?
See on hinge ainuke nõue,
mis mind elule lähendab.

Oo, kui raske on meie kliimas,
mis on umbusuudust hall.
Olen tädile kooke viimas,
metsatee on mu jalge all.

Metsas kohtan ma nümfe ja gnoome,
noori siivutuid preilisid.
Aga on ka rangeid aroome -
karme Lindasid, Leilisid.

Vana tädi see sööb minu annid,
seekord kohtamata jääb Hunt.
Õrnad lilled mu mängukannid
ja mu armastus - piiritu krunt.

ELUAEG OLEN TAHTNUD ÕUE.
Kas sa tead, mis see tähendab?
See, mu arm, on looduse nõue.
Ta meid asjasse pühendab.