poet Viivi Luik

Viivi Luik

Rängast rõõmust

Tallinn üleval, ent allpool ääres Valga,
keskel külmad suved,
paas ning savimuld.
Rahvas välja maksab tulehoidja palga,
muidu see jääb nälga
ja ei teegi tuld.

Süda võpatab ning lõpuks kulub ära
rängast rõõmust samuti kui
rängast valust,
aga juunis õunapuude tõsist valget sära
paistab mitme inimpõlve taha
igast talust.

Kolmekümne viie - neljakümne eluaasta vahel
vastu valgust
oma käsi vaata,
ülbet verekuma kümne küüne vahel,
verd, mil pole väärtust
keeleta ja maata

Poem Submitted: Saturday, July 13, 2019

Add this poem to MyPoemList

Rating Card

5 out of 5
0 total ratings
rate this poem

Comments about Rängast rõõmust by Viivi Luik

There is no comment submitted by members..

Langston Hughes

Dreams



Read this poem in other languages

This poem has not been translated into any other language yet.

I would like to translate this poem »

word flags

What do you think this poem is about?