[Vaata lumepilvi, ole nagu need] Poem by Viivi Luik

Vaata lumepilvi, ole nagu need.
Neil ei ole südant, pole elulugu.
Pime pruun november tumedaks teeb veed.
Valgeid laike täis on hing, on ajalugu.

Kuula, armastus on pilkav hääl, mis loeb
vanu võlusõnu külmalt nagu raha.
Tema terav nuga läbi lõikab koed,
küsimata sest, kas tahad või ei taha.

Tema kummalisi küsimärke vaata
vastu igivana valgust, õhtuvalgust viimast.
Kui sul enam muud ei ole mulle saata,
saada mustad suled surmaingli tiivast.