JAH MA NÄGIN LUMEVALGUST Poem by Paul-Eerik Rummo

JAH MA NÄGIN LUMEVALGUST
ükskord kui ma polnud laps

ning ei kirjand seda valgust
ükski langev varjuhaps

ilmapervest ilmaperve
läbi päeva läbi öö

hirmuäratavalt terve
läbi päeva läbi öö

jah ei kirjand lumevalgust
ükski langev varjuhaps

ning ma nägin seda valgust
sellest saati olen laps

silm mis lumevalgust vahtind
see saab lumepimedaks

mees kes lumevalgust vahtind
see saab lapseks imejaks

jah mu sõnadest saab lalin
rääkida kui proovin tast

ning kõik rajad mis ka valin
kaugemale toovad tast