Mälu Poem by ELO VIIDING

Mida teha mäluga,
mis ei vea kunagi alt,
kas selleks on vaja
veel rohkem mäletada,
või mäletada kõike,
või veel vähem,
või mitte üldse,
et ükskord see mälu
saaks vabaks?
Mida teha haavatu mäluga,
kaitsetu mäluga,
mida teha mäluga, mis
mäletab ainult head,
mida teha mäluga
mis kaob,
mida teha,
mida ette võtta selle
katastroofiliselt haige,
hella ja äreva mäluga,
mis ei mäleta enam isegi
oma nime
ja majanumbrit,
oma juuri
ja algust,
oma jumalaid,
oma sündi,
mis elab oma elu
täiskäigul
supermarketist marketisse,
mida teha mäluga,
mis ei taha mäletada
mitte ühtegi elu,
mitte ühtegi hinge,
ühtegi võõrast mälestust,
sama võõrast kui teine,
sama võõrast kui inimene?
Mis ei tahagi iialgi teha
ainsatki siduvat sõlme
katkise
inimpärlikee reas.