BIRK ROHELEND Poems

ma olen nii väsinud sellest
et mind patsutatakse
et mind õpetatakse
et mind juhitakse
ja et mulle kõneletakse elust

jah, olen blond ja naine
kolmkümmend aastat vana
see tähendab:
ilusalongi administraator?
tisse liigutav generaator?
feromoonide diktaator?

te vaatate mind ja mu sõnad on õhk
ja mu sääred on uus reaalsus
ja selles reaalsuses pole mind
selles reaalsuses pole mu raamatuid
ega mu näidendeid
pole üldse mingeid mu ideid
ega mu luuletusi
isegi mitte seda siin
...

ema palus isalt
mitu kuud järjest:
„ole hea, värvi toolid ära."
olid sellised nelinurksed
auguga taburetid
värv aina murenes
rikkus riideid
ema pidi pesu alati üle pesema

vanaema tuli külla
vaatas toole ja käratas isale:
„kui homseks värvitud ei saa,
viskan aknast alla!"
kujutlesin põnevusega
punaste taburettide lendu
surmapõlglikku sukeldust
neljandalt korruselt
kahjuks ei saanud näha
...

mom asked dad
several months in a row:
'paint the chairs for me, please.'
they were the kind of
square stools with a hole
the paint kept on chipping
ruining clothing
mom always had to rewash the laundry

grandma came to visit
looked at the chairs and yelled at dad:
'if they aren't painted by tomorrow,
'I'll toss them out the window!'
I imagined with excitement
the flight of the red stools
unfortunately, I did not get to see
their death-defying dive
from the fourth floor
...

maman a demandé à papa
pendant plusieurs mois
« s'il te plaît, repeins les chaises »
c'étaient des sortes de tabourets carrés
avec un trou
la peinture s'écaillait
abîmait les vêtements
maman devait sans cesse refaire la lessive

grand-mère est venue nous rendre visite
a regardé les chaises et à crié à mon père
« si ce n'est pas repeint pour demain
je les jette par la fenêtre »
je m'imaginais avec intérêt
le vol plané des tabourets rouges
leur plongeon hardi
depuis le troisième étage
mais je n'ai pas pu le voir
...

Mama hat Papa
schon seit Monaten gebeten:
„sei so gut, streich doch die Stühle."
das waren so viereckige Hocker
mit einem Loch
die Farbe blätterte immer mehr ab
versaute die Kleider
Mama musste alles immer doppelt waschen

Oma kam zu Besuch
sah die Stühle und pflaumte Papa an:
„wenn sie bis morgen nicht gestrichen sind,
werf ich sie aus dem Fenster!"
ich stellte mir gespannt
den Flug der roten Hocker vor
ihren todesverächtlichen Tauchgang
aus dem vierten Stock
gesehen hab ich ihn leider nie
...

vend sõitis klassiõe surnuks
tahtis head teha
lennujaama kohale sõidutada
oli udune öö
veoauto tagatuled ei põlenud

verised istmekatted seisid tema toas virnas

kukkus ja kadus aastateks
kartografeeris mäluaukude maad
loovutas viimsegi kopika
alaealiste plikade longdringise kaastunde eest

hiljem päästis ta juhus
korjas tänavalt üles
toppis taskud rahapabereid täis
nüüd ta tänutundega surmani kannab
muinasjutulist riigivõlga
kellegi teise eest

isa oli venna üle alati uhke
ikkagi mees
...

kriitik leidis
mu romaanide maailm on lohutu
liigselt ängi ja sügavust
toonide tumedust
raske seedida

ärkan igal hommikul kell seitse
dieedil viimased kaheksateist aastat
terve dekaadi kängitsevates püsisuhetes
kuus armutut aastat abielus
töötav ja õppiv ema
ei joo ega suitseta
pole kunagi proovinud narkootikume
pole kunagi käinud puhkusereisil
pole end iial vabaks lasknud
ega tegutsenud mõtlematult
kaks väikest last
kaks surnud vanemat
terve elu pangale võlgu
...