A man's world Poem by BIRK ROHELEND

vend sõitis klassiõe surnuks
tahtis head teha
lennujaama kohale sõidutada
oli udune öö
veoauto tagatuled ei põlenud

verised istmekatted seisid tema toas virnas

kukkus ja kadus aastateks
kartografeeris mäluaukude maad
loovutas viimsegi kopika
alaealiste plikade longdringise kaastunde eest

hiljem päästis ta juhus
korjas tänavalt üles
toppis taskud rahapabereid täis
nüüd ta tänutundega surmani kannab
muinasjutulist riigivõlga
kellegi teise eest

isa oli venna üle alati uhke
ikkagi mees