ema palus isalt
mitu kuud järjest:
„ole hea, värvi toolid ära."
olid sellised nelinurksed
auguga taburetid
värv aina murenes
rikkus riideid
ema pidi pesu alati üle pesema
vanaema tuli külla
vaatas toole ja käratas isale:
„kui homseks värvitud ei saa,
viskan aknast alla!"
kujutlesin põnevusega
punaste taburettide lendu
surmapõlglikku sukeldust
neljandalt korruselt
kahjuks ei saanud näha
This poem has not been translated into any other language yet.
I would like to translate this poem