Isikuvabadusest Poem by ELO VIIDING

Isikuvabadusest

Ma võin teha mida ma tahan,
istuda kuhu tahan, lennata kuhu iganes,
kui olen näidanud passi, olnud kahtlustatava osas,
võtnud tollis jalast ka kingad, siiski
taas vilisenud turvaväravate vahel, siis
võtnud seljast ka jaki, nii rahuldanud tollitöötaja.
Huvitav et ikka satub lennukisse kriminaale -
kus nad küll elavad, milliste piiride kohal lendavad?

Näen välja kui kurjategija oma heleda mantli ja salliga,
sõidan luulefestivalile, viisakas, vanemlik,
kaasa mängiv ja elav, psühholoogiliselt intelligentne,
isegi juba natuke manipuleeriv. Huvitav - ikka satub
nende lennukeisse ohtlikke.

Minagi teha võin, mida tahan, kui olen vastanud
kaubanduskeskuse küsimustikule,
siis saan ma hinnaalandust, mida ma ometi soovin,
kui usaldan neile oma aadressi, telefoni ja sünniaja,
abikaasa nime ja sissetuleku suuruse. Me kestade
asupaiga, me nõudmiste raskused.
Ma võin teha, mida ma tahan! Huvitav, ikka satub
me sekka neid, kes oma tegelikke andmeid varjavad -
kus nad küll elavad, milliste piiride kohal lendavad?

Ma võingi nüüd osta, mida ma tahan!
Turvamees hiilib mu selja taga, ta on nutikas:
võibolla tõesti on minusugune suurem võimalik
varas, kui too kiilakas vilavsilm, kes äsja just poodi sisenes,
kuid keda ta lihtsalt ei märganud. Noh, küll ta märkab,
kui oma ringkäigu teinud mu selja taga, mänginud minuga
peitust riiulite vahel, seejärel tüdinud.
Huvitav, et valvest hoolimata murrab poodi vargaid,
kes ühe ööga teevad tühjaks kogu korpuse. Kus nad küll
asuvad, milliste tarade vahel tuiavad?

Võin nüüdki istuda mere ääres,
ja vaadata läbi auguga kivi, kui minu selja taha
istub üks seltskond, lärmakas, plastesemeline.
Nad eeldavad, et lähen peagi ära, sest olen
siin kindlasti istunud juba kaua. Olen siin
istunud aastakümneid, vahetan ainult kohta,
olen selge jälg, nägematu. Mitte midagi imestav liiv.
Ümberringi on tühi rand, kõik nad veel siiski otsivad lähedust,
õnneks.
Liiglähedusest pean tõusma ja leidma endale teise paiga.
Huvitav, merest veel tõuseb olendeid, kes ööga võivad
tühjaks teha terve me kaldapealse. Siin nad elavad,
nende piiride kohal lendavad.

COMMENTS OF THE POEM
READ THIS POEM IN OTHER LANGUAGES
Close
Error Success